Te Huarere o te Raumati
Te Puna
Atua: Tamanuiterā.

Whakapapa
Te whakapapa o Tamanuiterā.
Tamanuiterā Whakapapa (PDF, 38 KB)
Pūrākau
Te Tōnga a Māui i te Rā
Ko Māui me te Rā
Waiata
Whakarongo mai …
Ko ngā kupu …
https://waiatamai.wordpress.com/2015/01/08/te-waonui-a-tane-ki-kapiti/
http://paraparaumucollege.school.nz/school-waiata/
me te rangi …
https://www.youtube.com/watch?v=QGokkgYJXpI
Karakia
Te atua kōhikohiko ana mai
Te tupua i te taha o te rangi i au e
E rere mai, e te rā i te rangi rekoreko
Kau ana mai i te taupae
Ki te rangi e tū iho nei![1]
Whakataukī
Tērā te rā e whiti ana ki tua atu Tāwauwau.
He Atua! He Kōrero!
Te Whakapapa o Tamanuiterā

Ako ā-kākā
Ka ako ngā ākonga ki te taki i te whakapapa mō te Whānau Mārama.
Ka moe a Ranginui i a Papatūānuku.
Ka puta ko Urutengangana.
Ka moe a Urutengangana i a Hineteāhuru.
Ka puta ko Tamanuiterā rāua ko Hineteiwaiwa
Ka moe a Urutengangana i a Hinetūrama
Ka puta ko ngā tini whetū.
Arā, ko Te Whānau Mārama!
Te Whakaahua ā-Kupu i te Tangata

Anei ngā atua ka whakahuatia ake i te whakapapa o te Whānau Mārama e āta tirohia nei e tātou.
- Ranginui
- Papatūānuku
- Urutengangana
- Hineteāhuru
- Hinetūrama
- Tamanuiterā
- Hineteiwaiwa
Ngā mea e hiahiatia ana
He tauira o te tūtohi Whakaahua ā-Kupu i te Tangata PDF
Te Whakaahua ā-Kupu i te Tangata (PDF, 38 KB)
Ngā mahi
- He aha ngā whakaaro ka toko ake, ngā kare ā-roto ka pupū ake i a tātou ki ēnei atua?
Me i tūtaki tātou ki tētahi o rātou i ēnei rā, ka pēhea tōna āhua, āna whanonga?
- Ka mahi takirua ngā ākonga. Mā ia tokorua e hanga tūtohi hei whakautu i ētahi pātai matua e pā ana ki te atua ka kōwhiria e rāua. (Whakamahia te tūtohi – Whakaahua ā-Kupu i te Tangata PDF.)
- Ko te reo whakaahua te aronga o tēnei ngohe. Ko ngā tūtohi ka hua mai, ka riro he kupu whakaahua mō ia atua. Ka taea ēnei te whakamahi i roto i ētahi atu ngohe, hei tauira, ko te kēmu ‘Ko wai au?’.
Ko wai au?
- Tohua tētahi ākonga ko ia hei ‘atua’. Whakapiria atu he kāri ki tōna tuarā, ko te ingoa o tētahi atua kei runga. E āhei ana ērā atu kaitākaro te kite i te ingoa o taua atua, engari tē kitea e ia.
- Me whiriwhiri ia ko wai ia, mā te uiui haere i ōna hoa.
- Kei a ia te tikanga mō te maha o ngā pātai ka tukuna e ia. Engari me pātai ko te ‘āe’, ko te ‘kāo’ rānei te whakautu. Kāore e whakaaetia ētahi atu momo pātai.
- Ko te ‘atua’ ka mōhio ko wai ia, i runga i te iti rawa o ngā pātai ka tukuna e ia ki ana hoa, ko ia te toa.
He Kōrero mō Tamanuiterā
- Mātakihia ēnei, tētahi rānei o ēnei:
Te Tōnga a Māui i te Rā
https://youtu.be/jbM3PwcGi0g
Ko Māui me te Rā
https://youtu.be/wgLWdCrgR7w
-
- Ka titoa he ruri, ina tātakitia ngā pū tuatahi o ia rārangi o te ruri, ka oti mai te ingoa ‘Tamanuiterā’.

Whakarongo Mai

Ako ā-Kākā
Ka ākona a Whakarongo Mai, ā, ka hīkina i ōna wā anō e taea ana, e tika ana.
Te Atua Kōhikohiko
Ako ā-Kākā
Ka ako ā-kākā ngā ākonga i te karakia. Ka tākina hei mahi tīmatanga mō te rā.
Pōro Kupu Taka
He mahi tēnei hei whakakī haere i te kete kupu a ngā ākonga. Anei ētahi kupu nō roto mai i te karakia:
– Atua
– Kōhikohiko
– Tupua
– Rangi
– Rekoreko
– Rā
– Taupae
– Taha
– Rere
– Kau
– Tū
- Tuhia te rārangi kupu nei ki tētahi ‘pōro tahamoana’ (he pōro kirihou ngohe, rahi tonu, kua whakakīia ki te hau), ki te pene tuhi pūmau.
- Ka porohita te tūtū mai o ngā ākonga ki te rūma. Ko koe, ko te pouako, ki waenganui.
- ĀTA whiua te pōro ki tētahi ākonga.
- I te hopunga, ko te kupu e tau atu ai tōna kōnui mauī, me whakamārama e taua ākonga tōna tikanga, ka whakatauira ai i roto i tētahi rerenga kōrero. Hei tauira: Rā – he ingoa poto mō Tamanuiterā; Kei te whiti mai te rā.
- Ka ĀTA whakahokia te pōro ki a koe, hei whiu māu ki tētahi atu ākonga.
He kupu tāpiri
He maha ngā ariā e taea ana te hāpai ki tēnei tākaro. Hei tauira, ko tētahi huinga kupu mō tētahi kaupapa, pēnei i tēnei runga ake nei, ko ngā kupu taurite/tauaro, ko ngā kūmua/kūmuri (he pīmua/pīmuri kē ēnei ki ētahi), ngā kupu pūhui, ngā kupu kua whakapotoa, ngā whakamahinga kupu, ngā kupu auau te kitea.
Tērā te rā e whiti ana ki tua atu o Tāwauwau
Ko te tino o tēnei whakataukī, kia kaua koe e taka rawa ki te pōuri kino ina pā he raru ki a koe, engari me ngākau manahau, me whakapono taihoa ka kore ngā āhuatanga e whakararu ana, e pēhi ana i a koe, ka whiti anō te rā.
Te Wairua Manahau – He Hautaka Whakamihi
Ko te ngākau manahau, ko te kite i te taha pai, kaua te taha kino o tētahi mea, he āhuatanga me ako, me poipoi i roto i a koe. Mā te hautaka whakamihi e kaha ake ai te āhei o te ākonga ki te whakaaro, ki te kōrero, ki te mahi i runga i te wairua manahau.
- Hoatu ki ia ākonga he pukapuka hei whakahoki māna ki te kāinga. Hei te mutunga o ia rangi, ka tuhi kupu, ka tuhi whakaahua ia ki roto. Ka pēnei pea te mahi mō tētahi wiki, mō ngā hararei, mō te katoa rānei o te kaupeka.
Anei he whakamārama mō te mahi hei mahi mā rātou:
Hei te mutunga o ia rangi, tuhia kia kotahi te rerenga e whakaahua ana i tētahi mea i pā ki a koe i taua rangi i whakaaro ai koe he waimarie koe, i tau mai he mea pai, he manaakitanga ki a koe. Whakaahuatia ō kupu ki tētahi pikitia, ki te whakaahua ā-kāmera rānei.
-
He Wā Kōrerorero mō ngā Hautaka Whakamihi
Whakaritea he wā e kōrero ai ngā ākonga i tā rātou i tuhi ai ki ā rātou hautaka. Ka tū pea tēnei i ia ata. He pai tēnei mahi hei whakaatu he aha ngā uara o ngā ākonga, ngā pouako me ngā mātua. (Āe, me tuhi hautaka anō te pouako!)
Ētahi Whakaaro Taha Aromatawai
E āhei ana te ākonga:
- Te taki i te whakapapa o Tamanuiterā.
- Te kite i ētahi āhuatanga matua o tēnā, o tēnā atua, mā te:
– Whakatutuki i te mahi tūhonohono.
– Tito ruri ko ngā pū tuatahi o ia rerenga e tātaki ana i a ‘Tamanuiterā’.
- Te tukurua i te kōrero o Māui me te Rā – mā te kiriata, mā te whakaari rānei.
- Te taki i te karakia.
- Te tuhi hautaka whakamihi mō te roa o te wā ka tohua e te pouako.
- Te whai wāhi ki tētahi Whakataetae Tātaki Kupu, ko te rārangi kupu hou te ahunga mai o ngā kupu (nō roto mai i te waiata, te karakia me te pūrākau).
- Te hīkina te waiata Whakarongo mai.

Ngā Tānga ā-Rā
He tino pai tēnei mahi hei whakaatu i te kaha mai o Tamanuiterā. Ka mutu, he mahi pārekareka, he mahi māmā anō.
Ngā mea e hiahiatia ana
- He pepamārō papatahi kua uhia ki te tākai kirihou (pēnei i te Gladwrap nei)
- He papanga – he kātene angiangi, he mā te tae, tētahi atu tae tea rānei
- He wai, i roto i te pātara tuku wairehu
- He peita pai hei peita i te papanga
- He paraihe peita nui
- He tēpa
Ngā mahi
- Whakamaua atu te papanga (ki te tēpa) ki te pepamārō kua oti te uhi ki te tākai kirihou.
- Kohia he rau (rau mata, rau maroke) he peka rākau iti, he putiputi, he anga, he aha atu.
- Whakamākūhia te papanga ki te wairehu (wai māori nei). Peitahia atu te papanga ki ngā peita. Kia noho mākū tonu te papanga.
- Āta whakatakotoria ngā rau me ērā atu mea kua kohia ki te papanga. Kia tere tonu tēnei mahi – kaua e takaroa.
- Waiho te papanga ki tētahi wāhi i waho kia kainga e ngā hihi o te rā. Kaua e poto ake i te rua hāora e rongo ana te papanga nei i te ngau a Tamanuiterā.
- Tangohia ngā taonga i whakanōhia ki runga. Ana, kua oti, me tōna tauira ātaahua hei kai mā ngā mata.
He Matakapo Rā

He māmā anō tēnei mahi, te waihanga i tētahi matakapo rā. He mahi pai anō hei kawe i tētahi rangi paki.
Heoi anō, me whakairi tēnei matakapo rā ki rō whare, i te mea ka kino, ka rewa te kāpia ki te uaina.
Ngā mea e hiahiatia ana
- He pirepire karaihe, he cabochon rānei – kia huhua ngā tae
- Ko te kāpia kōataaata a Elmer’s mō roto i te kura
- He taupoki kirihou (āta penapenahia ētahi mō tēnei mahi te take)
- He aho hī ika
- He kutikuti
Ngā mahi
- Tāhorotia atu he kāpia ki te taupoki, kia mātotoru tonu.
- Whakanōhia atu ngā pirepire karaihe/cabochon ki te kāpia. Kia kapi tonu te taupoki i ngā pirepire/cabochon nei. Mahia he tauira e pai ana ki a koe.
- Hei whakaoti atu, tāpiria atu he kāpia anō.
- Tukua kia whakamaroke. Ka rua rā pea e whakamaroke ana.
- Ina maroke, āta tangohia mai i te taupoki.
- Ko ngā kutikuti hei wero i tētahi kōhao ki te taha whakarunga o tō matakapo rā.
- Tuia atu te aho hī ika ki te taonga nei, ka here ai. Whakairia ki tētahi matapihi.
Ngā Putiputi Rā

He rawe te whakatipu putiputi rā hei mahi māra tuatahi mā te tamariki. Koia hoki tētahi o ngā putiputi māmā katoa te whakatipu mai i te kākano ka whakatōkia ki te oneone. Kāore e roa, kua tipu mai he putiputi nui, putiputi whakahirahira hei mīharotanga, hei pārekareka mā te tamariki.
- I mua i te tahuri ki te mahi, me pānui ngātahi tētahi pukapuka e pā ana ki te āhua o te tipu o te kākano. E whakamāramatia ana te whakatipu kānga i Te Whakatipu Kānga, whārangi 12–22 (tātai pukapuka 710880; tīkina rānei te taupānga, te PDF rānei i: http://hana.co.nz/online/te-whakatipu-kanga/
- Whakaaturia he tauira, he hoahoa rānei o te kākano e tupu haere ana.
- He kākano o ngā putiputi rā nunui
- He kapu kirihou pūataata
- He oneone whakatipu kākano
- He pātara tuku wairehu
- He koko hei whāngai atu i te oneone ki te kapu
Te Whakatipu Pihi
Ngā mea e hiahiatia ana
Ngā mahi
- Āta kokoa atu te oneone ki te kapu.
- Meahia (ki tō kōroa pea) kia rua ngā rua whāiti ki te oneone. Tukuna atu he kākano ki ia rua.
- Āta uhia ki te oneone. Whakamākūhia te oneone ki te wairehu.
- Titia atu he rākau haratau ki te kapu, he mea tuhi ki runga te ingoa o te ākonga nāna taua kapu.
- Whakatūtūria ngā kapu katoa ki tētahi paepae. Uhia ki te tākai kirihou, ka waiho kia tata tonu ki tētahi matapihi e kaha whitikina ana e te rā.
- Me noho mahana tonu, me noho haukū tonu te oneone – tirohia ngā kapu i ia rangi.
- Te tikanga, kia kotahi wiki e tinaku ana, e tipu ana, kua rite hei whakatō ki waho.
Kupu tāpiri
Ko te tīmatanga o te kōanga te wā pai hei whakatō putiputi rā. Me tīmata te whakatipu i te wiki, i te rua wiki rānei i muri i te taunga whakamutunga o te hukapapa ki te whenua.
Te Whakatō Tika atu i te Kākano ki te Whenua
Ka taea hoki te whakatō tika atu i ngā kākano ki te whenua. Kūkarahia te “sunflower houses”, kei reira ētahi whakaaro tino pai mō te waihanga ‘whaitua’, ‘whare’ rānei ki waho ki te putiputi rā.
- Karia ngā whenua kua whakatauria koirā te wāhi pai mō te whakatipu i ngā kākano. Hoatu he oneone mōmona ki te whenua, ka whakamākū anō ki te wai.
- Pokaina atu he rua ki te oneone, ka whakatō ai i ngā kākano.
- Kia auau tonu te hoatu wai.
- He pārekareka tonu ina whakatipuria ngā putiputi kia porohita te tūtū mai. Me titi atu anō he pou whāiti hei tautoko i ia putiputi, ka here ai. Ka tipu ngā putiputi nei kia tino rahi, kia tāroaroa!
- Me mahi pea e ngā ākonga he tūtohi hei tuhi i ngā kitenga i te wā e tipu haere ana ngā putiputi.
Mahia he Pata Kākano Putiputi Rā
Ngā mea e hiahiatia ana
- Kia 2 ngā kapu kākano putiputi rā
Ngā mahi
- Whakawerahia te umu kia 180°C te paemahana.
- Horahia he pepa tunu ki te paepae tunu. Horahia atu ngā kākano ki te paepae.
- Kia 5–10 meneti pea e tunu ana, kia paku nei te parauri haere.
- Raua atu ngā kākano ki te mīhini nakunaku kai. Nakunakua kia pēpē te āhua.
Ka āhua roa e nakunakua ana – ka rua meneti, ka toru meneti pea, nō reira, kia manawanui.
- Kotahi pea te kapu pata kākano putiputi rā ka oti mai.
Hei Kahi i te Pata Putiputi Rā Tiakarete
Ngā mea e hiahiatia ana
- Kia 2 kapu kākano putiputi rā kua tunua
- Kia 3 punatēpu o te ‘koukou’
- 1–2 punetēpu miere
- 1 tīpune wai wanira
Ā, ko aua tohutohu anō kei runga ake nei!
Ētahi Whakaaro Taha Aromatawai
E āhei ana te ākonga:
- Te mahia mai he papanga kua ‘tāia’ ki ngā hihi o te rā.
- Te whai i ngā tohutohu hei mahi matakapo rā. Ka tuhi hoki i te ara waihanga i whāia, tae atu ki ētahi raruraru i rokohina, me ētahi rongoā mō aua raruraru.
- Te mātakitaki i te tipu haere o ngā putiputi rā. Ka whakatakotoria he pūrongo ataata, he pūrongo ā-waha anō hoki.
- Te hoatu tohutohu, te whai haere hoki i ngā tohutohu a tētahi atu mō te mahi i te pata putiputi rā.
[1] Astronomical Knowledge of the Māori; Elsdon Best; Dominion Museum, Wellingotn.
http://nzetc.victoria.ac.nz/tm/scholarly/tei-BesAstro-t1-body-d1-d4.html